Viimane õhtu kodus

Niisiis, ongi kõik. Täna on minu viimane õhtu kodus. Edaspidi pean hakkama saama Tallinnas ühiselamus, pean ISE hakkama saama! Ilmselt ikka saan ka, mis mul muud üle jääbki. Asjad on ka juba toanurgas hunnikus - ära pakitud ja valmis autosse viimiseks. Kuidagi imelik tunne on. Ma ei tea ju üldse, mis mind ees ootab. Ainult seda, et minu toakaaslased on Evelyn, Greete ja Kerttu. Ma ei tea milline see ühiselamugi välja näeb, eriti seest. Ma ei tea milline tuba meil on. Ma ei tea kuidas üldse ülikoolis käia on. Jube. Aga samas ka põnev. Ei jõua enam ära oodata. Teadmatus on nii painav. Aga kõige rohkem on kahju kõigist headest inimestest ja sõpradest, kes Pärnusse ja üldse siiakanti jäävad. Sellest on ka ikka väga kahju, et ma homme Liisu peole ei saa. Aga ma teen selle sulle tasa! Ma pean nüüd veel arvuti kinni panema ja kotti ja kõlarid ka. Siis peaks kõik olema.
Soovin edu kõigile sellel sügisel ülikooli astujatele!